Haridusse investeerimise plussid ja miinused

Pole kahtlustki, et tänapäeval on kõik uksed valla – tööturul on lõputult võimalusi ja internetiajastu hoogustumine on loonud paljudele tee eduka karjäärini ilma ülikooli minemata. Seetõttu on paljude huultel küsimus: kas haridusse investeerimisel on üldse mõtet?

Teadupärast on õpingute rahastamiseks mitmeid viise: appi võib tulla väikelaen, õppelaen, stipendium või muud vahendid. Laenude puhul on tegemist kõige riskantsemate variantidega, kuna nii võib peale kooli lõpetamist olla korraliku laenuportsu otsas, olles võimetu neid tasuma.

Kui on soov aga edasi õppida, siis nõuab see suurima tõenäosusega mingit rahalist väljaminekut, kui just ei ole võimalus nautida tasuta õppekohta. Eestis on õpilasi õnnistatud sellise võimalusega, kuid on selge, et alati see välja ei mängi.

Kuna igasugune laen, olgu see tarbimislaen või tavaline riiklik õppelaen, on kohustus, mida ei saa kaua edasi lükata, tulebki kaaluda plusse ja miinuseid. Miinuste poole pealt on kindlasti ilmselge üks asjaolu: hariduse jaoks laenu võtmisel pead sa pärast õpinguid silmitsi seisma laenukohustusega, ehk su esimesed sissetulekud lähevad suurima tõenäosusega laenu tasumiseks. Laenusumma võib olla seejuures õpris kopsakas ja ulatuda mitmetesse tuhandetesse, seega võib värskelt ülikooli lõpetanu kohkuda. Isegi, kui laenu ei tule hakata tagasi maksma kohe, on raske alustada karjääri laenukoormaga.

Mis puudutab edasiõppimist üleüldiselt, siis see on isiklik otsus, kuid üks põhjuseid, miks otsustatakse vahel haridusse panustamine kõrvale jätta ja kooli üldse mitte minna, on kogemuste vähesus. 18-aastaselt ei tea enamus seda, mida nad soovivad teha edasise eluga, mis tähendab, et laenukohustus võetakse selleks, et finantseerida õpinguid, mida läbitakse vastumeelselt. Halvimal juhul lõpetatakse kooli pooleli jätmisega. Seevastu enne ülikooli minemist maailmas rännates või pisut tööd tehes õpitatakse maailma ja iseennast rohkem tundma, mistõttu võib saada selgema visiooni selle kohta, mida elult otsitakse. Kui on paigas perspektiiv, tekib missioonitunne ja siis ei ole hariduslaen niivõrd suur „raiskamine“.

Isegi, kui on selgelt teada, mida sooviks edasi õppida, on õhus teinegi küsimus, mis paljusid kummitab: kas valitud erialaga on üldse võimalik teenida? Mis siis, kui pärast õpinguid ei leiagi tööd? Ülikoolid küll uhkeldavad sellega, et enamus õpilasi saavad kohe töö, kuid mis juhtub siis, kui sina nende hulka ei kuulu? Sellised hirmud võivad paraku olla reaalsed. Tööturul on tihe konkurents ja seetõttu võidakse positsioonidele eelistada ehtsa töökogemusega kandidaate, mitte värskelt koolipingist tulnud tööotsijaid. See tähendab, et lõpuks tuleb ikkagi leida alternatiivne viis raha teenimiseks ja hiljem ei soovitagi enam tööd leida oma valdkonnas.

On selge, et maailm ei ole nii must-valge. Plusspoolelt on haridus siiski investeering kogu eluks: isegi, kui tasud seda hiljem mõned aastad, oled vastutasuks saanud hindamatu väärtusega kogemusepagasi ja teadmised, mida ei ole igal teisel töösabas seisjal. See pagas võib sulle avada palju uksi, tagada parema töökoha, kõrgema sissetuleku ja rohkem võimalusi üleüldiselt. Kõrgharidus või lisahariduse omandamine ei ole kunagi raha raiskamine, kuna summa eest saadud teadmised ei kao eales. Nagu öeldakse, siis parim laenu otstarve on selline, mille puhul laenusumma eest ostetav toode kestab kaua. Mis kestaks siis kauem, kui teadmised?

Lisaks aitavad hariduslaenud ja õppelaenud kvaliteetse hariduse omandada ka neil, kes ei saanud ehk tasuta kohta, kuid soovivad siiski väga õppida. Meie pisikeses Eestis ei ole haridus kellegi jaoks piiratud ja kõigil on võimalus end arendada. Ükskõik, kas teed seda laenusumma eest või mitte – haridus on sinuga igavesti!

Reklaam

monefit

creditstar

ferratum

credit24