Kas üürida või osta korter?

Paljud noored pered seisavad varem või hiljem silmitsi küsimusega, kas osta päris oma kodu või üürida korterit edasi. Nii üürikorteris elamise kui oma kodu ostmise poolt räägivad mitmed asjaolud, samas kaasnevad mõlemaga miinused, mida tasuks kaaluda enne lõpliku otsuse tegemist.

Peamine põhjus, miks paljud otsustavad üürikorteri eluga hüvasti jätta, on väga kõrge üürihind ning üsna madal laenumakse. Tihtipeale on üürimakse sama suur või kõrgem kui igakuine laenumakse hüpoteeklaenuga korteri ostmise korral. Laenu puhul aga saab südamerahu, kuna iga makse läheb enda vara finantseerimisse: iga makse tähendab, et ollakse sammuke lähemal korteri täielikule omandamisele. Üüri tasudes makstakse sisuliselt teenuse eest, saades õiguse korterit hõivata teatud ajaperioodi jooksul. Kõrge üürimakse võib tekitada lõpuks frustratsiooni, kuna tekib tunne nagu üürimakse läheks „puhtasse õhku“, samas kui korteri ostes saaks iga kuu teha sammukese, et osta endale oma kinnisvara. Lisaks on võimalik hiljem ka korter ise välja üürida, teenides tagasi korteri ostule kulutatud summa.

Üürikorteril on aga üks oluline eelis: see tagab vabaduse. Üürikorterit on lihtne vahetada või minna kas või pooleks aastaks reisile ning anda oma üürikorter vahepeal täiesti ära, ilma, et jääks eelmise elukohaga mingi püsiv seos. Üürikorteriga on tagatud täielik liikumisvabadus, samas kui omaenda kinnisvara tähendab pikaajalist pühendumust. Kuigi ka isiklikku korterit omades ei keela keegi suunduda kuhugi mujale, on suur tõenäosus, et oma kinnisvara ostnud pered, eriti hüpoteeklaenuga ostetud kinnisvara puhul, ei vaheta kodu ning jäävad paikseks. Nooremad inimesed võivad aga vahetada paari aasta jooksul töökohta või kooli ning on vajadus kolida kohta, mis on uuele töökohale lähedal. See tähendab, et korteri ostavad eelkõige need inimesed, kes on veendunud, et nad ei muuda oma töökohta ning nad kavatsevad samasse piirkonda elama jääda kauaks.

Kuigi pikas perspektiivis on kodu ostmine soodsam, kuna rahalise väljamineku tulemuseks on vara, ei pruugi see olla majanduslikult parim variant kõigile. Kodu ostmiseks on vaja esmalt omafinantseeringu summat, mis on tavaliselt 10% vara suurusest. Keskmine korter Eesti turul maksab 70 000 – 100 000 eurot, seega parimal juhul on vaja omafinantseeringuna vähemalt 5000 – 10 000 eurot. Tegemist on väga suure summaga enamike eestlaste jaoks: juhul, kui on vaja omafinantseeringut 10% 100 000€ maksva korteri ostmiseks ning iga kuu on võimalik kõrvale panna 200 eurot, kulub omafinantseeringu kokku kogumiseks üle nelja aasta. See on aga väga pikk aeg ning mitmesaja euro ulatuses on keeruline iga kuu raha säästa. Omafinantseeringu summa puudumine on ühtlasi ka kõige levinum põhjus, miks inimesed otsustavad elada edasi üürikorteris ning ei osta kodu. Omafinantseeringu jaoks on võimalik laenata ka tarbimislaenu või kiirlaenuga raha, kuid see ei pruugi olla parim lahendus, kuna kahe laenuga toime tulemine võib tuua kaasa tõsised finantsilised probleemid.

Mõlema poole kasuks räägivad mitmed asjaolud ning lõppkokkuvõttes oleneb parim lahendus inimese eluolukorrast. Üürikorter sobib hästi neile, kes ei ole täiesti veendunud, et jäävad samasse linna, piirkonda või riiki pikemaks ajaks ning on võimalus, et neil on vajadus ümber asuda ning neile, kes ei soovi kas võtta laenukoormat või kellel ei ole võimalik tasuda omafinantseeringuks nõutavat summat. Korteri ostmine on aga kahtlemata soodne võimalus, mis tagab, et sul on oma kodu alatiseks ning keegi ei saa kodu ära võtta ega kehtestada kodule piiranguid.

Reklaam

monefit

creditstar

ferratum

credit24