Kuigi miinimumpalk on tõusval teel, on 2016. aasta seisuga riiklikult kehtestatud miinimum tunnitasu 2,54€, seejuures miinimumpalk kuus 430€. Tegemist on brutosummaga, mis tähendab, et inimene, kes teenib Eestis miinimumpalka, saab oma arvelduskontole iga kuu umbes 365€. 2015. aastal Eesti Panga poolt avalikustatud uuringu kohaselt teenib iga kümnes kodanik Eestis miinimumpalka, paljud miinimumpalga lähistel.
Samal ajal aga tõusevad hinnad nii toidupoes kui muudes elu valdkondades. Üürikorterite ruutmeetri hind Tallinnas on alates 5€/m2 kuni 20€/m2, mis tähendab, et 365 euro eest on võimalik Tallinnas üürida keskmiselt 30 ruutmeetri suurune korter. Minimaalse hinna juures tähendaks see aga, et inimesele jääb peale 30 ruutmeetri suuruse korteri üürimakse tasumist kätte veel vaevu üle 200 euro, mille eest tuleb tasuda muud kohustused, kommunaaltasud (mis võivad talvel olla keskmiselt 150 eurot) ning ka osta süüa ja kodutarbeid. Isegi kõige soodsama üürihinna korral on väga keeruline toime tulla miinimumpalgaga. Kuidas sellisel puhul hakkama saada?
Esimene asi, millele tuleks mõelda, on lisasissetuleku leidmine. Arusaadavalt tekitab madal palk stressi ning kindlasti ei ole lahendus töölt lahkumine ja uute jahimaade otsimine, kuna niiviisi võid jääda hoopis pikaks ajaks tööta. Selle asemel tasuks aga otsida lisasissetuleku võimalusi. Ehk on sul mõningaid hobisid, mille abil saaksid valmistada tooteid müümiseks? Lisaks tasub uurida vabakutseliste töid ja muid lisatöid, mida aeg-ajalt teha. Juba viiskümmend või hsada eurot lisaraha kuus aitab väga palju.
Kuigi toetused ei kõla väga positiivse lahendusena, tasuks uurida ka võimalusi toimetulekutoetuse saamiseks. Kui leibkonna sissetulek on madal, siis on võimalik elukohavallast taotleda toetust, mis aitab jällegi pisut paremini hakkama saada. Toetust ei tuleks võtta kui almust, vaid kui tugipunkti, mis aitab raskest ajast üle.
Sama oluline on kulude kokku hoidmine. Madala palga juures on suurimaks murekohaks kütteperioodi kulude katmine. Lahenduseks võib olla ahjuküttega korterisse kolimine: enne kütteperioodi algust oleks paslik koguda pisut raha nii, et talve tulekul saab osta küttepuid ilma rahakotti auku tegemata. Kui saad suvekuudel panna iga kuu kõrvale kas või 20 eurot, on see suur abi.
Igakuine stabiilne säästmine aitab samuti. Kuigi rahakitsikuses ei tundu mõistlik iga kuu raha veelgi kuhugi paigutada, ei saa sa isegi aru, kui paned 10 eurot kõrvale. Aastas tähendab see juba 120 eurot! Lihtne moodus raha säästmiseks on pikaajalise hoiuse avamine pangas: võimalik on avada ka hoiuseid, millel ei ole mingeid lisatasusid ning kuhu on võimalik vabalt valitud ajal kanda just nii palju raha kui soovid.
Tänapäevane internetiajastu on avanud tohutult võimalusi ka neile, kellel ei ole võimalik eriti palju kulutada. Facebookis on mitmeid gruppe, kus inimesed jagavad tasuta asju, mida nad enam endale ei soovi – vahel võib leida sealt mööblit, kodutehnikat ja riideid. Tasuta asjade aktsepteerimist ei tasu häbeneda: inimesed loodavad leida asjadele kodu, selle asemel, et need asjad lihtsalt prügimäele viia. Eestis tegutsevad ka mitmed organisatsioonid, kes pakuvad toidu- ja riideabi – tegemist on väga kasuliku ja tänuväärse algatusega, mille kasutamine aitab kuulõpu kitsikusest üle saada.
Kõige olulisem on alati säilitada positiivne suhtumine ja energia – nii leiad rohkem võimalusi enda ümber, olgu selleks hea pakkumine Facebooki grupis või väike haltuuravõimalus, mille abil saab teenida paarkümmend eurot juurde. Kuigi masendus ja stress tekib kiirelt, tuleb hoida pea kõrgel ja jätkata edasi püüdlemist – ühel hetkel tasuvad jõupingutused end ära!
