Käenduslaenud ei ole sugugi ebatavalised – iga aasta võtavad tuhanded inimesed käendusega laenu, eesotsas õppelaenuga. Vahel võib ka tarbimislaen nõuda käendaja olemasolu ja seega pöördutakse lähedase poole, kes saaks appi tulla. Käemeheks olemine on aga riskantne otsus, mis võib hiljem sulle valusalt kätte maksta, kui laen peaks nö hapuks minema ja laenu esmane võtja kohustusi ei täida. Kui siiski soovid kindlalt oma lähedast hädast välja aidata ja kaalud käendajaks olemist, siis mida tähele panna enne lepingu allkirjastamist?
Esmalt rõhutame, et laenu käendamine ei ole niisama toreda must-valge lepingu allkirjastamine. Käendajana annad sa lubaduse, et juhul, kui esmane laenuvõtja ei maksa laenumakseid, oled sina see, kes selle laenu ära maksab. Seega põhimõtteliselt võtad sa endale laenukohustuse, aga laenu saab keegi teine.
Kuna käendus on lubadus katta laenu, võib see raskendada sinu jaoks võimalust ise laenu võtta. Nii pangad kui laenufirmad võtavad arvesse käendusi reaalse kohustusena, seega kui on plaanis olnud võtta ise käenduslepingu jooksul laenu, ei pruugi see õnnestuda. Ka see on selge risk, mida arvestada.
Siiski on võimalik käenduslepingusse lisada punkte, mis kaitsevad käendajat üsna tublisti. Näiteks võib mõnel puhul käenduslepingus olla kirja pandud, et peaksid automaatselt olema käemeheks ka esimese laenu võtnud inimese tulevikus tekkivatele kohustustele. See on sama hea, kui anda käsi iga käenduslepingu jaoks ilma, et üldse seda teadvustaksid. Ütlematagi on selge, et selle variandiga paneksid tõsiselt ohtu omaenda finantsid, mistõttu tasub lepingust selline punkt eemaldada.
Käendajana vastutad sa laenu tasumise eest sama palju kui seda teeb põhivõlgnik. Juhul, kui laenumakseid ei ole tasutud või on mingid probleemid kohustusega, võib laenufirma jätta pöördumata esmase võlgniku poole ja võib hoopis aru pärida sinult. Ka seda saab lepinguga reguleerida – käenduslepingusse saab kirja panna, et sina kui käendaja tegeled asjaga ainult siis, kui laenufirma on juba proovinud asju klaarida põhivõlgnikuga, ent see ei ole õnnestunud ja pole muud valikut kui pöörduda käendaja poole.
Nagu võid näha, on käenduslepingus üsna palju punkte, mis tagavad käendaja turvalisuse. Käendajal on tegelikult teisigi õiguseid, millega garanteerida sujuv käendusperiood. Näiteks on käemehel igasugune õigus küsida põhivõlgnikult, kuidas rahaline seis on ning kas kõik on korras. See on ka mõistetav, kuna lepinguga paned tulejoonele enda rahakoti, seega ei saa keegi ka võtta sult õigust aru pärida laenuvõtja finantside kohta.
Olgu su lähedasel plaan võtta tagatiseta laen või õppelaen – enne lepingu allkirjastamist võiksid laenusoovijaga pisut vestelda ja läbi rääkida, kas selline otsus on tõesti vajalik. Võib-olla kiirustab ta otsusega ja tuleb välja, et käendust ei olegi vaja. Vahel võivad lahendused olla meie nina all ilma, et me seda märkaks, seega saaksid sa kõrvalseisjana anda lähedasele kasulikke ja objektiivseid nõuandeid.
Veelgi enam, veendu, et lähedasel on kindlasti võimalik laenumakseid teha – võid selle jaoks lausa küsida sissetuleku infot. Juhul, kui ta solvub selle palve peale või ei soovi sulle andmeid näidata, võib karta, et tal ei olegi laenu võimalik tasuda, seega astuksid sa korraliku jama otsa, kui nõustuksid käendusega.
Kui selgub, et laenu võtmine on siiski vältimatult vajalik ning sul ei ole midagi selle vastu, et kallist inimest aidata, siis tulebki sammud seada lepingu sõlmimise poole. Kindlasti tuleks meeles pidada eelnevalt mainitud lepingupunkte, millega saad end käendajana kaitsta, kuid enne allkirjastamist oleks mõistlik konsulteerida laenuspetsialistiga pangas või laenufirmas.
Ära häbene küsida isegi kõige väiksemate pisiasjade kohta – laenufirma konsultandid ongi seal selleks, et nõustada mureküsimustega. Isegi, kui kõik see tähendab, et laenu saamise protsess venib pikemaks kui paar päeva, ei tohiks sa sellise kohustuse võtmisega ülemäära kiirustada ning võiksid enda kaitseks võtta ette vastavaid samme.
