Krediidireiting on skoor, mis näitab isiku krediidikäitumist ja maksehäire tekkimise tõenäosust – lihtsamalt öeldes on tegemist skooriga, mis illustreerib kuivõrd maksejõuline on inimene ning kas isikule laenu väljastades on tõenäosus raha probleemivabalt tagasi saada. Kuigi krediidiskoor ei saa ennustada sajaprotsendilise kindlusega laenusaaja maksejõulisust, on sellest hoolimata tegemist väga mõjuvõimsa näitajaga, mida võtavad kõik laenuandjad arvesse laenu väljastamise otsuse tegemisel.
Eestis loob krediidireitinguid Krediidiinfo AS, kuid paljudel laenuandjatel on lisaks ka majasisene krediidiskooringu süsteem. See tähendab, et laenuandjatel on teatud parameetrid, mille alusel analüüsitakse isiku finantsilist seisu ning vastavalt andmetele määratakse krediidiskoor, mis on laenu saamise aluseks.
Krediidiinfo krediidihinnangud jagunevad nelja liiki: väga hea, hea, kasin ja mitterahuldav. Väga hea krediidihinnangu puhul on kalkuleeritud, et antud isiku korral on maksejõuetuse tekkimise tõenäosus 0% – 1,9%, mitterahuldava korral on tõenäosus alates 16,1% kuni 100%. Taoline liigitus näitab, kuivõrd väike on tegelikult tõenäosuste vahemik – laenu saamiseks peab krediidireiting olema tavaliselt vähemalt hea, mis tähendab, et maksejõuetuse tekkimise tõenäosus peab olema alla 6%. See on aga võrdlemisi madal tõenäosus.
Oma krediidireitingut saab kontrollida ka ise Krediidiinfo veebilehe vahendusel – enda kohta tehtavad päringud on tasuta. Saadavas analüüsis on kirjas järgmised asjaolud:
- Üldine hinnang vastavalt eeltoodud skaalale.
- Rahvastikuregistri andmed ehk üleüldised andmed isiku kohta.
- Maksehäireregistri taustainfo – raportis on kirjas terve aasta jooksul toimunud maksehäired ja muu info. Kui isikul pole olnud maksehäireid, on ka raportil kirjas, et maksehäireid ei ole esinenud.
- Maksuvõlgade kogusaldo – selle kategooria all on kirjas info, mis on pärit Maksu- ja Tolliametist.
- Ettevõtetega seotud info – andmed seotud ettevõtete koha ning kehtivate ärikeelude kohta.
- Kinnisturaamatu väljavõte – kirjas on andmed kõikide kinnisvaraobjektide kohta, mis isikule kuuluvad.
Krediidiskoori peamine eesmärk on eelkõige faktiliselt välja selgitada, kas isikul on kehtivaid maksehäireid või on olnud maksehäireid. Kui aasta jooksul on esinenud maksehäireid, siis on üsna tõenäoline, et krediidiskoor on väga madal – kunagiste võlgnevustega kimpus olnud isiku puhul on oht, et probleemid võivad uuesti tekkida ning seetõttu on ka lõppenud maksehäirete korral laenu saamine raskendatud.
Krediidiskoori parandamiseks ei ole oluliselt palju võimalusi. Parema skoori saamiseks on vaid üks nipp: tuleks vähendada oma kulutusi ja vältida maksehäirete tekkimist. Mitmed laenuandjad koostavad krediidiskoori vastavalt sellele, kui palju on laenutaotlejal parasjagu kulutusi ja tulusid – mida rohkem on väljaminekuid ja mida väiksem on sissetulek, seda madalam on krediidiskoor. Selle parandamiseks ja parema skoori saamiseks tuleks vähendada kulutusi – ehk on võimalik mõningaid kulutusi kärpida või lausa tasuda mõni väike krediidikohustus ära enne laenu taotlemist.
Krediidiinfos olev krediidiskoor paraneb siis, kui isikul on „puhas“ krediidiminevik – see tähendab, et isikul pole pika aja jooksul esinenud maksehäireid, tema vastu pole esitatud nõudeid, isikul on kinnisvara või ehk isegi osalus mõnes edukas ettevõttes. Mida rohkem nähtub raportis varasid ja potentsiaalseid sissetulekuallikaid, seda kõrgemaks muutub krediidireiting.
Laenu saamisel ei oma detailne krediidiraport niivõrd suurt tähtsust – laenu saamiseks on eelkõige oluline, et taotlejal ei oleks kehtivaid maksehäireid. Krediidiraport võib aga osutuda oluliseks suurema pangalaenu saamiseks, näiteks kodu ostmiseks. Kui Krediidinfo poolt väljastatud raporti kohaselt on isiku krediidiskoor väga hea, on kahtlemata laenu saamine tunduvalt lihtsam, kuna laenuandja saab kindlustunde, et tegemist on maksejõulise, vastutustundliku laenuvõtjaga. Seetõttu ei tasuks krediidiskoori käsitleda kui lihtsalt paberit, vaid kui väga olulist kaalukaussi, mis võib aidata hõlpsamini laenu saada.
