Kas sul on tõesti vaja neid saapaid või sa lihtsalt tahad neid? Me elame tarbimisühiskonnas, kus meid lausa õhutatakse rohkem kulutama, kuid parema rahalise olukorra saavutamise nimel on äärmiselt oluline hakata eristama vajadusi ja soove ning kulutada nutikalt.
Seetõttu anname mõned soovitused, kuidas eristada soove vajadustest ning lõpetada võlaprobleemidesse sattumine ebamõistliku kulutamise tõttu.
Vajadused vs soovid
Nende kahe eristamine ei ole sugugi nii lihtne ülesanne kui võiks arvata, kuna me oleme juba lapsest saati harjunud keskenduma oma soovide rahuldamisele.
Rääkides vajadustest, siis need on asjad, mis on eluks hädavajalikud, soovid – nagu termingi viitab – on lihtsalt meie südamesoovid, mis ei ole just hädavajalikud. Selle viimase tuvastamine on keeruline peamiselt seetõttu, et vahel tundub soov vajadusega kattuvat või õigustatakse soovi selle vajaduspõhise olemusega.
Näiteks, sul on vaja autot, et liikuda punktist A punkti B. Kas sul on tõesti vaja tuttuut mitmekümnetuhandest masinat, kui sa saaksid osta paari tuhande eest korralikus seisundis kasutatud auto? Kas sul on vaja elada Tallinna kesklinna luksuskorteris, kui võiksid sama hästi elada pisut kaugemal ja tagasihoidlikus väikses üürikorteris?
Need on küll üsna äärmuslikud näited, kuid illustreerivad seda, kuidas eristada soove vajadustest. Sul on vaja toitu, elukohta, transpordivahendit, riideid – sul ei ole eluks hädasti vaja Netflixi tellimust.
Paljud inimesed elavad aga soovipõhiselt. Kukile võetakse kõrge kuumaksega liising, et oleks võimalik sõita uue autoga, võetakse maksimaalselt suure summaga kodulaen, et hankida suur maja, kuid selline eluviis tähendab, et ka rahaline olukord on väga habras ning iga väiksemgi plaaniväline kulutus võib tekitada rahakotile tõsise probleemi.
Millised vajadused on tegelikult soovid?
Vajaduste ja soovide eristamise muudab eriti keeruliseks see, et need kategooriad pole alati eriti mustvalged. On võimalik, et suur osa sinu praeguseid väljaminekuid on tegelikult puhtalt soovid, mitte vajadused.
Näiteks televisioonipakett on selgelt soov, mitte vajadus. Kas sa suudaksid elada selleta? Kindlapeale. Tegelikult võib televisioonita elamine sulle isegi head teha. Sama kehtib sinu iPhone’i, juuksevärvi, meigi ja paljude muude asjade kohta – need on kõik soovid, mitte vajadused ning kui vaja, saaksid sa nendeta elada.
Vajaduste ja soovide kategoriseerimine on keeruline, kuna sa oled subjektiivne. Sinu arvates võib olla juuksevärv vajadus, sest sa vajad seda. Tegelikkuses ei ole see aga nii ning isegi, kui on valus elada ilma nende asjadeta, on see võimalik ja teeb sinu rahakotile pikas perspektiivis head.
Kategooriaülesed vajadused ja soovid
Siinkohal lähevad piirid veelgi hägusemaks.
Näiteks, toidupoes tehtavad kulutused ei ole absoluutselt alati vajadused. Suur osa meist ostab poest tohutult palju tooteid, mis on puhtalt soovid ning tihti on need soovid meisse „paigutatud“ müügitaktikate poolt (näiteks kassa kõrval on šokolaadibatoonid jms).
Sinu kogu toidupoe kviitung on soovide ja vajaduste segu. Sa vajad piima, mune, puuvilju, köögivilju, liha. Sa soovid osta küpsiseid, mahla, orgaanilist piima, Itaalias toodetud juustu.
Nagu näed ei ole nende kahe kategooria eristmine sugugi lihtne, kuid neid eristamata söövad soovkulutused sinu igakuisest sissetulekust ära lõviosa, mis tähendab, et su rahaline seis ei parane kuidagimoodi. Mitte enne, kui sa ei pane paika, kui palju ja millele oled nõus kulutama.
Kuidas prioritiseerida vajadusi ja soove
Ülalmainitu ei tähenda muidugi seda, et sa peaksid kõik soovid elust välja lõikama, sugugi mitte. See tähendab tegelikult seda, et sa peaksid oma igakuises eelarves suunama kõige suurema osa vajadustele ning märgatavalt väiksema osa soovidele.
Kõigepealt jaga oma igakuised kulutused soovide ja vajaduste vahel – tee näiteks kaks lahtrit Excelisse ja pane iga väljaminek vastava lahtri alla. Vajaduste alla lähevad asjad nagu kindlustus, toit, majapidamistarbed ja palju muud taolist. Soovide all lähevad aga näiteks ajakirjatellimused, kohvikus käimised ja muud kulutused, mis ei ole elamiseks hädavajalikud.
Seejärel on aeg panna paika prioriteedid. Järgi 50/30/20 reeglit: suuna 50% oma sissetulekust vajadustele, 30% soovidele ja ülejäänu jäta säästmisele, investeerimisele ja võlgnevuste tasumisele.
Mida teha aga siis, kui loodud list on väga ebavõrdne, näiteks ühe kategooria all on kümneid kulutusi rohkem kui vaja? See tähendab, et pead tegema oma kulutustes üleüldiselt muudatusi. Näiteks:
- Tõsta asju ümber – võib-olla panid esimese hooga mõne asja valesse lahtrisse. Vaata tulbad üle ning tee muudatusi, kui võimalik.
- Vähenda vajadustele kulutamist. Kuigi sa ei saa vältida vajaduste kategoorias olevatele asjadele kulutamist, on sul võimalik vähendada mõningaid väljaminekuid – näiteks aitavad sind paremate teenusepakkumiste leidmisel võrdlustabelid Eestis, mis näitavad soodsamaid teenuste hindu, olgu tegemist krediiditoodete või millegi muuga. Proovi leida paremaid pakkumisi ja otsi võimalusi, kuidas pisut kulutusi koomale tõmmata.
- Vähenda soovidele kulutamist. Sa ei pea küll soove oma eelarvest täiesti välja lõikama, kuid vähenda neid nii palju kui vähegi võimalik ning leia viise, kuidas vähem kulutada.
Kuidas lõpetada üleliigne kulutamine soovidele
Kui sa teed endale selgeks, millised väljaminekud on vajalikud ning millised on puhtalt südamesoovid, oled juba ületanud esimese takistuse. Järgmiseks pead sa aga hakkama oste analüüsima väga kriitilise pilguga ning hoidma võimalikult madalana neid väljaminekuid, mida teed soovidele. Siin on paar nippi, kuidas seda tõhusamalt teha.
- Enne iga ostu tegemist mõtle, kas tegemist on vajaduse või sooviga. Kaubanduskeskuses ringi käies on väga raske end ohjeldada, kuna meeldiv atmosfäär võib analüüsivõime aknast välja ajada, kuid ürita end kontrollida ning enne pangakonto tühjendamist mõtle, kas ostetav toode on tõepoolest sulle kohe praegu eluks vajalik. Kui see pole vajalik, ära osta seda.
- Pane soovidele kuluv summa kuu alguses kõrvale. Näiteks, kui sa kulutad tavaliselt 300 eurot iga kuu suvalistele soovkulutustele, võta see palgapäeval hoopis kontolt välja ning pane kõrvale – unusta ära, et see üldse eksisteerib ning ela ülejäänud kuu allesjäänud summaga. Nii petad oma meeli arvama nagu sul oleks vähem raha ja samuti suhtud kulutustesse pisut kriitilisemalt, sest pangakonto tundub juba olevat tühjem.
- Käi toidupoes konkreetse summa ja ostunimekirjaga. Need nipid on küll väga vanad ja kulunud, kuid need on ühed kõige lollikindlamad viisid, kuidas vältida üleliigseid väljaminekuid. Valmistu enne poodiminekut ning ära käi toidupoes mitte kunagi tühja kõhuga – tühi kõht on kõige halvem nõuandja, suunates sind tegema impulsiivseid oste.
- Rääkides impulsiivsetest ostudest, siis ära osta kunagi mitte ühtegi toodet ilma seda lähemalt uurimata. Tee kas või interneti vahendusel kiire otsing, et näha teisi tooteid ja hinnaklasse, loe tagasisidet ja leia võimalikult palju informatsiooni, mis aitaks sul teha parema otsuse. Väldi impulsi ajendil tehtavaid oste.
Soovidele kulutamise piiramine võib tunduda küll ekstreemsena, kuid kui sa soovid saada jõukamale elujärjele, on see hädavajalik. Kui piirad oma kulutusi mõnda aega, tasub see end lõpuks kuhjaga ära!
